Väikese muutuse suur mõju
Loome sooja ja toetava ruumi, mis aitab Sul näha ka sinna, kuhu Sa ehk muidu ei ole julgenud näha, tuues seeläbi selgust ja tõhusaid taipamisi, iseenda mõistmist ja rahulolu.
Minust

Mina olen Hele Kull – Claritas Coachingu hing, ARV aastase kogemusega diplomeeritud superviisor ja coach ning meeskondade koolitaja.
Claritas tähendab ladina keeles „selgust ja valgust“. Meie südames on just sedalaadi coaching’u praktika ja hoiakud: soojus, avatus ja aus kohalolu, milles saab igaüks kasvada omas rütmis.
Toetan arengupartnerina Sinu, kogu meeskonna ja seeläbi ka organisatsiooni tööalast arengut.
Loon sooja ja toetava ruumi, mis aitab Sul näha ka sinna, kuhu Sa ehk muidu ei ole julgenud näha, tuues seeläbi selgust ja taipamist, iseenda mõistmist ja rahulolu.
“Taipamise jõud, tuleb inimesest, ruum loob kerguse, et jõuda selguseni. Superviisor-coachina olen neid taipamisi mõtestamas, et need saaksid kasvada püsivateks muutusteks.”
Teenused
Supervisioon
Süsteemne nõustamisprotsess, mille fookuses oled Sina inimesena ja Sinu tööelu vastastikune mõju ja koostoime. Turvalises ja toetavas ruumis saavad Sinu tööelu väljakutsed saavad selgemaks ning tekivad uued lahendused. Toetame nii üksikisikuid, meeskondi kui ka gruppe, et hoida vaimset heaolu ja kujundada tervemat töökultuuri.
Coaching
Coaching on partnerlus, mis aitab Sul avastada oma potentsiaali ja leida lahendused, mis viivad päriselt edasi. Coaching loob muutused, kuidas Sa iseend ja oma võimalusi näed – tekib selgus, enesekindlus ja teadlik tegutsemine. Olgu eesmärgiks suurem elumuutus, meeskonnatöö parandamine või eesmärkide seadmine – coaching annab tööriistad ja julguse tegutseda.
Vajaduspõhised koolitused meeskondadele ja gruppidele
Praktilised ja inspireerivad programmid, mis sünnivad sinu vajadustest. Meeskonna- ja enesehoiu koolitused ning noortele suunatud karjääri- ja enesejuhtimise koolitused aitavad tuua selgust, enesekindlust, paremat koostööd, motivatsiooni ja uusi oskusi – kohe päriselus kasutamiseks.
Karjääricoaching
Koostöö, mis aitab Sul leida suuna, teha teadlikke valikuid ja kasutada oma tugevusi maksimaalselt. Olgu eesmärgiks karjäärimuutus, uus amet või töö- ja eraelu tasakaal – karjääricoaching annab selguse, tegevusplaani ja enesekindluse, et tööelu on just selline, mis Sulle päriselt sobib.
Blogi
Postitus 3
Meenutan üht paari aasta tagust kohtumist, kus naine, nimetame teda Maarjaks, tuli supervisiooni esimest korda kerge kõhklusega. “Ma ei tea, kas see, mida ma tunnen, on normaalne… Ma ju armastan oma tööd. Aga viimasel ajal ma lihtsalt ei tunne, et ma päriselt kohal oleksin.”
Ta ei olnud läbipõlenud. Ta ei olnud töölt lahkumas. Ta lihtsalt tundis, et midagi on nihkes. Midagi temas küsis: kas see ongi kõik? Kus on sära ja rahuldus? Kas ma ise olen veel selles kõiges olemas?
Aastate jooksul olen samalaadsete tundmustega mehi ja naisi kohanud palju. Ja see ongi hetk, kus supervisioon saab alata. Kui tunnistad päris olukorda, et nii on, ehk jalad on põhjas, siis enam ei vaju, ning on võimalik end jälle ülespoole lükata.
Postitus 2
Meenutan üht paari aasta tagust kohtumist, kus naine, nimetame teda Maarjaks, tuli supervisiooni esimest korda kerge kõhklusega. “Ma ei tea, kas see, mida ma tunnen, on normaalne… Ma ju armastan oma tööd. Aga viimasel ajal ma lihtsalt ei tunne, et ma päriselt kohal oleksin.”
Ta ei olnud läbipõlenud. Ta ei olnud töölt lahkumas. Ta lihtsalt tundis, et midagi on nihkes. Midagi temas küsis: kas see ongi kõik? Kus on sära ja rahuldus? Kas ma ise olen veel selles kõiges olemas?
Aastate jooksul olen samalaadsete tundmustega mehi ja naisi kohanud palju. Ja see ongi hetk, kus supervisioon saab alata. Kui tunnistad päris olukorda, et nii on, ehk jalad on põhjas, siis enam ei vaju, ning on võimalik end jälle ülespoole lükata.
Ma ei tea, kas see, mida ma tunnen, on normaalne…
Meenutan üht paari aasta tagust kohtumist, kus naine, nimetame teda Maarjaks, tuli supervisiooni esimest korda kerge kõhklusega. “Ma ei tea, kas see, mida ma tunnen, on normaalne… Ma ju armastan oma tööd. Aga viimasel ajal ma lihtsalt ei tunne, et ma päriselt kohal oleksin.”
Ta ei olnud läbipõlenud. Ta ei olnud töölt lahkumas. Ta lihtsalt tundis, et midagi on nihkes. Midagi temas küsis: kas see ongi kõik? Kus on sära ja rahuldus? Kas ma ise olen veel selles kõiges olemas?
Aastate jooksul olen samalaadsete tundmustega mehi ja naisi kohanud palju. Ja see ongi hetk, kus supervisioon saab alata. Kui tunnistad päris olukorda, et nii on, ehk jalad on põhjas, siis enam ei vaju, ning on võimalik end jälle ülespoole lükata.